Meist
Mida me teeme?
Aktsiaselts Kärdla Veevärk pakub ühisveevärgi teenuseid Hiiu vallas, Pühalepa vallas Tareste, Hausma, Palade, Ala, Lõpe, Sakla, Kuri, Hellamaa, Tempa ja Suuremõisa külas, Käina alevikus, Käina vallas Putkaste, Nõmmeküla, Männamaa, Kassari ja Orjaku külas.
AS Kärdla Veevärk ammutab vett 17 puurkaevust ning omab 9 veetöötlusjaama ning 40 reoveepumplat ja 9 reoveepuhastit. Ühisveevärgi torustike pikkuseks on 72 km ning ühiskanalisatsiooni pikkuseks 60 km.
Aastatel 2005 – 2010 viidi läbi Läänesaarte veemajandusprojekti Hiiu maakonna alamprojekt. Projekti tulemusena on ca 4 000 Hiiumaa elanikul võimalus liituda ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooniga ning tarbida tervisele ohutut puhast joogivett. Liitumisvõimalused ühisveevärgi- ja ühiskanalisatsiooniga liitumiseks loodi Kärdla linnas 22,5%-le ehk 845 inimesele, Käina vallas 10%-le ehk 222 inimesele ning Pühalepa vallas ühisveevärgiga 3,5%-le ehk 58 inimesele ning ühiskanalisatsiooniga liitumiseks 1%-le ehk 17 inimesele.
Lisaks projektile „Läänesaarte alamvesikonna vee– ja kanalisatsioonisüsteemid“ on aktsiaselts Kärdla Veevärk aastatel 2000-2009 läbi viinud veel teisigi veemajanduse projekte, millega on kohalikele elanikele välja ehitatud liitumisvõimalused.
Need projektid on järgmised:
- Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programm ehk „17 linna projekt“ (2000-2003) raames „Kärdla Linna tänavate vee – ja kanalisatsioonitorustikud
- Projekt „Kärdla Linna ja Palade vee- ja kanalisatsioonitorustike ühendamine“ (2004)
- Käina veekvaliteedi parandamine (2006)
- Investeeringud Kärdla Rõõsna reoveepuhasti automaatika ja juhtimisprogrammi uuendamiseks (2007)
- Suuremõisa reoveepuhasti rekonstrueerimine, Tempa vee– ja kanalisatsioonitorustike, veetöötluse ja reoveepuhasti ehitustööd, Putkaste veetorustiku ja reoveepumpla rekonstrueerimine (2009)
- 2011.aasta ja 2012.aasta investeerimisprojektid on „Käina alevi reoveepuhasti rekonstrueerimine“ eesmärgiga viia vastavusse Käina alevi reovee kogumine ja puhastamine Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusega ning „Kärdla linna Käina maantee piirkonna vee– ja kanalisatsioonitorustike ehitamine“.
AS Kärdla Veevärk vastutab hiidlaste joogivee puhtuse ja kättesaadavuse ning reovee kogumise ja keskkonnasõbraliku puhastamise eest.
Inimene vajab iga päev vähemalt 1-2 liitrit vett. Kui soovid tarbida säästlikult, siis kasuta igapäevaselt kraanivett, kuna joogivee viimine tarbijateni ühisveevärgi kaudu on optimaalsem kui pudelivee kasutamine. 1 liiter kraanivett maksab ligikaudu 1000 korda vähem kui 1 liiter pudelivett!
Ühiskanalisatsioon võimaldab vähendada võimalikku keskkonnareostusohtu, mille põhjustavad puuduvad kanalisatsioonisüsteemid või halvas seisukorras torustikud ning kogumiskaevud. Samuti on reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsioonivõrku kordades odavam kogumiskaevu tühjendamisest.
Reovee puhastusprotsessi tulemusena juhitakse keskkonnale ohutu vesi merre, jääkmudast aga toodetakse haljastamiseks sobivat mulda ehk reoveesettesegu. Seega on puhastusprotsessi jääkideks puhas vesi ja muld.
Ajaloost
Kuni 1986.aastani teenindas veemajanduse valdkonnas Kärdla elanikke ja asutusi Hiiumaa Rajooni Kommunaalettevõtte jaoskond.
Alates 01.augustist 1986.aastal moodustati Vee- ja Kanalisatsiooni Tootmiskoondise Hiiumaa Rajooni jaoskond, mida võibki pidada praeguse ettevõtte asutamisajaks.
Kui vee- ja kanalisatsiooni tootmiskoondised reorganiseeriti riigiettevõteteks, sai Hiiumaa rajooni jaoskonnast 1992.aastal riigiettevõtte „Eesti Vesi“ struktuuriüksuseks RE „Hiiumaa Vesi“.
1995.aastal likvideeriti riigiettevõte Eesti Vesi ja seoses sellega reorganiseeriti Hiiumaa ettevõte 28.detsembril 1994.aastal munitsipaalettevõtteks Kärdla Veevärk.
04.juulil 1996.aastal kinnitati aktsiaseltsi põhikiri ja alates 25.septembrist 1996.aastast on ettevõtte kohta kanne äriregistris AS Kärdla Veevärk. Ettevõtte aktsionär oli alguses Kärdla Linnavalitsus. Alates 2005 aastast lisandusid Käina ja Pühalepa Vallavalitsused. Hiiumaa valdade liitmisega 2017 aastal on AS Kärdla Veevärgi aktsionär Hiiumaa Vallavalitsus.
